Eesti maaelu · 2006–2034

Kohalik otsus.
Üleriigiline mõju.

LEADER viib otsustamise piirkonda, kus vajadusi tuntakse kõige paremini. 2028–2034 riigiplaani ettevalmistamisel otsustatakse, kas see üleriigiline rakendusvõrgustik säilib senises ulatuses.

Vaata rahastuspilti Uuri tõendeid
LEADER Eesti 20. aastapäeva logo
20 aastat LEADERit EestisKohalik teadmine, partnerlus ja otsustusvõime alates 2006. aastast.
26kohalikku tegevusrühma üle Eesti
20aastat laiaulatuslikku rakendamist
~277 mln €kavandatud avalikku toetust kolmel perioodil

Kuidas LEADER töötab

Riigi raha liigub läbi kohaliku teadmise

LEADER ei ole üks keskne toetusvoor. See on kohaliku valitsemise ja rakendamise meetod, kus avalik sektor, ettevõtjad ja kodanikuühendused seavad koos piirkonna prioriteedid.

01

Piirkond seab suuna

Kohalik tegevusrühm koostab arengustrateegia, lähtudes oma territooriumi vajadustest ja võimalustest.

02

Partnerlus otsustab

Omavalitsused, ettevõtjad ja vabaühendused osalevad otsustamises nii, et üks huvirühm ei kontrolli valikuid.

03

Kohalikud ideed saavad toe

Tegevusrühm korraldab taotlusvoorud, nõustab väiksemaid tegijaid ja valib strateegiaga sobivad projektid.

04

Tulemused jäävad piirkonda

Toetus jõuab ettevõtlusse, teenustesse, koostöösse, kultuuripärandisse ja kogukonna kriisivalmidusse.

Alt ülesOtsused sünnivad võimalikult lähedal inimestele, keda need puudutavad.
Üks kohalik ligipääsupunktNõustamine aitab toetusteni jõuda ka esmakordsetel ja väikestel taotlejatel.
Territoriaalne vastutusRaha seotakse kohaliku strateegia, mitte üksnes valdkondliku programmi eesmärkidega.

Mõju ja tõendid

Mida me teame — ja mida veel mitte

Kõige detailsemad arvnäitajad pärinevad perioodi 2014–2022 vahehindamisest. Tulemused näitavad ulatust ja projektidega seotud väljundeid, kuid ei tõenda üksi põhjuslikku netomõju.

Ulatus · 2014–20182 487

rahastatud projekti 4 738 esitatud taotlusest.

Ligipääs · 2014–20181 840

toetusesaajat said LEADERi toetust esimest korda.

Tööhõive · 2018391,7

täistööaja ekvivalenti seostati LEADERi projektidega.

Tõhusus · 201833

töökohta ühe miljoni euro välja makstud toetuse kohta — brutonäitaja, mitte netomõju.

Kaasamine9 286

osalejat 513 kohaliku strateegia koostamisega seotud tegevuses.

Lihtsustamine · 202590 → 50

päevani lühenes keskmine väljamakse menetlusaeg kindlasummaliste maksete näites.

Tõlgenduspiir: tööhõive- ja projektinäitajad on administratiivsed brutonäitajad. Kvalitatiivsed uuringud lisavad tõendeid kohaliku omanikutunde, koostöövõrgustike ja kohanemisvõime kohta.

EL27 kulude ja tulude uuring

Kohalik võimekus ei ole lihtsalt halduskulu

2023. aasta uuringu 2026. aasta täpsustatud uustrükk käsitleb tegevusrühmade tööd investeeringuna nõustamisse, kaasamisse, võrgustikesse ja kodanikuaktiivsusse. Uuring ei arvuta ühtset rahalist tasuvuskordajat.

5,5 senti

oli LEADERi keskmine programmi tasandi halduskulu ühe kohustustega kaetud toetuseuro kohta.

Madalam kui võrreldud meetmetel M6 ja M16 ning M7-ga sarnases suurusjärgus.
62,6%

112 fookusgrupis osalenust tajus, et usaldus oma tegevusrühma vastu oli perioodi jooksul paranenud.

Tulemus pärineb 13 juhtumiuuringust ega ole kogu ELi statistiline üldistus.
3–4 mln €

on uuringu autorite soovitatud minimaalne eelarve ühe KTRi kohta koos vähemalt kahe täistööaja ekvivalendiga.

Uuringu soovitus, mitte Euroopa Komisjoni siduv nõue.

2028–2034 rahastuspilt

Esimene jaotus ei ole lõplik eelarve

Kogukonna juhitud kohalikule arengule (CLLD) on esimeses etapis kavandatud 43,6 miljonit eurot. Sellest tuleb rahastada nii LEADERi kui ka ranna- ja sisevete kalanduspiirkondade tegevusrühmi ning nende kohustuslikke ülesandeid. REM taotles kogukondade võimestamiseks 140 miljonit eurot.

Ava Rahandusministeeriumi jaotusettepanek (PDF)

Interaktiivne stsenaarium

Kui suur on kogu perioodi CLLD kogurahastus?

43,6mln €
I etapi CLLD 43,6REM taotlus 140
78 mln
26 × 3 mln 104 mln
26 × 4 mln
96,4 mln €erinevus REM-i taotlusest
TeadmataLEADERile tegelikult jääv osa

Isegi kogu CLLD summa jääb alla üksnes 26 LEADER-tegevusrühma jaoks tuletatud võrdlusvahemiku.

78–104 miljonit eurot on ELi uuringu põhjal tuletatud võrdlusvahemik üksnes 26 LEADER-tegevusrühmale. Praegusest 43,6 miljoni euro suurusest CLLD koondsummast tuleb katta ka kalanduspiirkondade tegevusrühmad ja kohustuslikud ülesanded. Seetõttu ei saa selle summa põhjal arvutada LEADER-tegevusrühma keskmist eelarvet.

REM-i otsene regionaalpoliitika portfell

I etapi jaotus võrreldes taotlusega

Tulevikukindlad teenused75 / 163 mln €
KOV kriisivalmidus30 / 61,1 mln €
Regionaalne ettevõtluskeskkond10 / 220 mln €
Kogukondade võimestamine · CLLD43,6 / 140 mln €
Idapiirialade kohanemine25 / 52 mln €
Ühendatud Eesti ja liikuvus20 / 34,5 mln €

Ettevõtlusmeetmete puhul ei võrdu REM-i portfelli vähenemine kogu regionaalse ettevõtlusrahastuse kadumisega: REM-i 10 miljonile lisandub MKM-i eelarves 108 miljonit eurot. Põhiküsimus on, kui siduvalt ja mõõdetavalt suunatakse see raha piirkondadesse.

118 mln € ettevõtluseleREM-i regionaalsetele ettevõtlusteenustele 10 miljonit ja MKM-i regionaalsetele investeeringutele 108 miljonit eurot.
116 mln € taristule ja linnakeskusteleKLIM-i eelarves 81 miljonit veeteenusele ja -taristule ning KUM-i eelarves 35 miljonit ajalooliste linnakeskuste arendamiseks.
182 mln € liikuvuseleREM-il ja KLIM-il ühistranspordi ning säästva liikuvuse, sealhulgas aktiivsete liikumisviiside ja ühenduste toetamiseks.

Teekond riigiplaanini

Otsused sünnivad etappide kaupa

Riigiplaan ühendab senise ühtekuuluvuspoliitika, maaelu, kalanduse ja sisejulgeoleku vahendid. Esimene jaotus katab valdavalt 2028–2031; 703 miljonit eurot jäeti hilisemaks planeerimiseks. Rahandusministeerium on alustanud Euroopa Komisjoniga mitteametlikke läbirääkimisi.

Ettepanek

Mitmekeskuselise Eesti ruumilise arengu visioon

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium taotles regionaalpoliitika tegevusteks 670,6 miljonit eurot, sealhulgas 140 miljonit kogukondade võimestamiseks.

Ava mitmekeskuselise Eesti ruumilise arengu visioon

10% maapiirkonna sihttase

Oluline ettepanek, kuid mitte LEADERi eelarve

Euroopa Komisjoni 10% maapiirkonna sihttase on alles läbirääkimisel. Seda võib täita eri valdkondade meetmetega, kui nende maapiirkonda suunatud osa on selgelt märgistatud ja mõõdetav. Maaelupakti koordineerimisrühma käsitluses on 10% miinimumpõrand, mitte piisava maaelurahastuse ülempiir.

Tõene

Maapiirkondade vajadustele tuleb suunata eraldi osa vahenditest.

Eesti raamistikus on maapiirkonna sihtotstarbelise eraldisena näidatud ligikaudu 488 miljonit eurot kogu võimalikust eraldisest.

Eksitav

10% maapiirkonna sihttase tähendab 10% LEADERile.

Ei tähenda. Sihttaset saab täita eri poliitikavaldkondade meetmetega ning EL-i tasandil ei ole 2028–2034 ettepanekus LEADERile minimaalset eelarveosakaalu.

Otsustatud

Rohkem raha tuleb suunata väljapoole Harjumaad.

Valitsus on teinud põhimõttelise otsuse ning toonud eraldi esile idapiirialad. See ei asenda maapiirkonna eraldi määratlust: väljapoole Harjumaad suunatud raha võib endiselt koonduda regionaalsetesse keskustesse.

Eesti toimiv tööriist

Kuidas maapiirkonda määratleda?

Eestis ei ole vaja maapiirkonna määratlust nullist luua. Statistikaameti metoodika katab Eesti 500 × 500 meetri ruudustikuga ning eristab rahvaarvu ja asustustiheduse põhjal linnalised, väikelinnalised ja maalised asustusüksused. LEADER kasutab sama eristust juba tegevusrühmade piirkondade määratlemisel.

LinnalineVäikelinnalineMaaline
Vaata Statistikaameti metoodikat
Regionaalpoliitika Eesti toimepiirkonnad 2021. aastal pendelrände peamise sihtkoha alusel

Regioonid ja keskused

Kasutab sageli regiooni või kohaliku omavalitsuse keskmisi ning tugevdab keskusi, eeldades mõju kandumist tagamaale.

Maaelupoliitika LEADERi tegevusrühmade piirkonnad Eestis 2024. aastal

Tegelikud maa-alad

Jälgib, kas toetus jõuab maaliste ja väikelinnaliste asustusüksuste elanike, ettevõtete ning teenusteni. Väljapoole Harjumaad ei võrdu automaatselt maapiirkonnas.

Mida tuleb otsustada nüüd

Neli tingimust, et kohalik võimekus ei katkeks

2026.–2027. aasta läbirääkimised määravad, kas esimese etapi ebakindlus muutub selgeks mitmeaastaseks kokkuleppeks.

01

Kogu perioodi miinimum

Riigiplaanis tuleb kokku leppida LEADERi minimaalne rahastusmaht ning eristada see kalanduspiirkondade ja tegevusrühmade kohustuslike ülesannete rahastusest. Etappide kaupa rahastamiskava peab võimaldama hoida üleriigilist katvust ja regulaarseid taotlusvoore.

02

Siduvad territoriaalsed eesmärgid

Valitsuse põhimõtteline otsus tuleb muuta mõõdetavaks rakendusmehhanismiks, kasutades vajaduse järgi piirkondlikke eelarveümbrikke, erinevaid toetusmäärasid ja lisatuge taotluste ettevalmistamiseks.

03

Maapiirkonna määratlus ja märgistus

10% sihttaseme arvestamisel tuleb kasutada Statistikaameti linnalise, väikelinnalise ja maalise asustuspiirkonna jaotust. Iga arvestatav kulu tuleb siduda tegevuskoha, toetuse saajate, kasusaajate ja mõõdetavate tulemuste paiknemisega.

04

Avalik tulemuslaud

Tuleb mõõta loodud ja säilitatud töökohti, teenuste püsimist, esmakordseid toetusesaajaid, eraraha, vabatahtlikku tööd, sotsiaalset kapitali ja tulemuste kestmist.

Allikad ja metoodika

Arvud vajavad alati õiget nimetajat

Veebileht eristab kavandatud eelarvet, tegelikke väljamakseid, projektide väljundeid, tajutud mõju ja põhjuslikku netomõju.

Kuidas rahastusnumbreid tõlgendada?

43,6 miljonit eurot on esimese etapi CLLD koondjaotus, mitte kogu 2028–2034 perioodi lõplik LEADERi eelarve. Sellest kaetakse ka kalanduspiirkondade tegevusrühmad ja kohustuslikud ülesanded. 96,4 miljonit eurot on erinevus REM-i 140 miljoni euro suurusest kogukondade võimestamise taotlusest. Praeguse perioodi summasid võrreldes tuleb hoida lahus EL-i toetus ja riiklik kaasfinantseering.

Kui tugev on mõju tõendus?

Projektide, toetusesaajate ja töökohtade arv kirjeldab programmi ulatust. Need ei näita automaatselt, mis oleks juhtunud ilma LEADERita. 2025. aasta kvalitatiivne uuring, milles osales 74 inimest kõigi 26 tegevusrühma piirkondadest, kirjeldab tajutud sotsiaalset väärtust, kuid mitte programmi põhjuslikku netomõju.

Peamised allikad